My Chemical Romance
| My Chemical Romance | |
|---|---|
 2007. aastal Austraalias Big Day Out festivalil | |
| Päritolu | New Jersey, USA |
| Stiilid | pop-punk, alternatiivrokk, emo, post-hardcore |
| Tegev |
2001–2013 2019–tänaseni |
| Veebileht | http://www.mychemicalromance.com |
| Koosseis | |
| Gerard Way, Ray Toro, Mikey Way, Frank Iero | |
| Endised liikmed | |
| Matt Pelissier, Bob Bryar, James Dewees | |
My Chemical Romance on Ameerika rokkansambel New Jerseys, mis tegutses aastatel 2001–2013, pidas siis kuus aastat vahet ning jätkas tegevust 2019. aasta lõpus.
Ansambli liikmed on Gerard Way, Ray Toro, Frank Iero ja Mikey Way. 22. märtsil 2013 teatasid nad ansambli tegevuse lõpetamisest. 1. novembril 2019 andis bänd aga teada, et tuleb uuesti kokku.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ansambli loomine (2001–2002)
[muuda | muuda lähteteksti]Bänd formeerus 2001. aastal, kui umbes nädal pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid said kokku Gerard Way ja endine trummar Matt Pelissier. Gerard oli näinud, kuidas lennukid Maailma Kaubanduskeskusse sisse lendasid. See mõjutas tema elu nii palju, et ta otsustas alustada bändi. Gerard kirjutas oma esimese laulu "Skylines and Turnstiles", et väljendada oma tundeid 11. septembri sündmuste kohta. Mõne aja pärast helistati Ray Torole ja kutsuti ta bändi, kuna sel ajal ei suutnud Gerard laulda ja samal ajal kitarri mängida.
Bändi esimesed lindistused tehti Matti pööningul, kus laulud "Our Lady of Sorrows" (sel ajal nimega "Bring More Knives") ja "Cubicles" linti võeti. Gerardi nooremale vennale Mikey Wayle meeldisid demod nii palju, et ta otsustas bändiga liituda. Bändi nime võttis Mikey Way Irvine Welshi raamatust "Ecstasy: Three Tales of Chemical Romance".
My Chemical Romance allkirjastas lepingu Eyeball Recordsiga ja mängis samas ruumis, kus Pencey Prep ja Thursday. Seal tutvus bänd Pencey Prepi peavokalisti ja kitarristi Frank Ieroga. Pärast Pencey Prepi lahkuminemist ajavahemikul 2001–2002 liitus Frank kitarristina My Chemical Romance'iga, ainult mõni päev enne bändi debüütalbumi salvestamist.
Kolm kuud pärast bändi loomist lindistasid nad oma debüütalbumi "I Brought You My Bullets, You Brought Me Your Love", mis tuli välja 2002. aastal Eyeball Recordsi all. Vaatamata sellele, et Frank Iero oli bändiga alles liitunud, mängis ta kitarri juba kahes loos, üheks neist oli "Early Sunsets Over Monroeville".
Suur karjäär (2003–2005)
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2003 lõpetas bänd senini kehtinud lepingu Eyeball Recordsiga ning läks üle Reprise Recordsi hoole alla. Pärast turneed koos Avenged Sevenfoldiga hakati töötama teise plaadi kallal, mille pealkirjaks sai "Three Cheers for Sweet Revenge". Plaat tuli välja aastal 2004 ja sai sama aasta jooksul plaatinaplaadiks. Albumilt lasti välja kolm singlit: "I'm Not Okay (I Promise)", "Helena" ja "The Ghost of You".
Umbes sellel ajal asendas bänd trummar Matt Pelissieri Bob Bryariga. Pelissieri lahkumise põhjuseks olid tülid bändiliikme Ray Toroga ning äpardused kontsertide ajal.
2005. aasta algul osales bänd turneel "Taste Of Chaos" ja oli Green Day soojendusesinejaks "American Idioti" turneel. Hiljem sel aastal reisis bänd peaesinejana turneel ümber USA koos Alkaline Trio ja Reggie and the Full Effectiga.
Samal aastal salvestasid My Chemical Romance ja The Used kaveri David Bowie ja Queeni klassikalisest loost "Under Pressure". Lugu anti välja iTunesis heategevusliku singlina.
"Life on the Murder Scene" (2006 suvi)
[muuda | muuda lähteteksti]21. märtsil 2006 anti välja kahest DVD-st ja ühest CD-s koosnev album "Life on the Murder Scene". Esimesel DVD-l on kroonika bändi ajaloost, teisel DVD-l on muusikavideod, muusikavideote tegemine ja kontsertesinemised.
10. aprillil 2006 alustas bänd kolmanda stuudioalbumi lindistamist koos mitmete Green Day albumite produtsendi Rob Cavalloga. Algul arvati, et plaadi nimeks saab "The Rise and Fall of My Chemical Romance", aga intervjuus ajakirjale Kerrang! ütles Gerard, et see oli ainult ajutine nimi ning pigem nali.
3. augustil 2006 lõpetas bänd videote filmimise kahele esimesele singlile uuelt albumilt – "Welcome to the Black Parade" ja "Famous Last Words". Videote režissöör oli Sam Bayer, kes on teinud ka Nirvana "Smells Like Teen Spiriti" ja Green Day "American Idioti" videod.
"Famous Last Wordsi" filmimise ajal said bändiliikmed Gerard Way ja Bob Bryar vigastada. Way vigastas pahkluud ja Bryar sai põletusi jalale, mis põhjustas tõsise põletiku ning vajas pidevat haigla järelevalvet. Selle tõttu oli bänd sunnitud osa turneest ära jätma.
"The Black Parade" (2006– )
[muuda | muuda lähteteksti]22. augustil esitas bänd erilise ühekordse kontserdi 1800-kohalises Hammersmith Palais' Londonis. Kontserdi piletid müüdi välja 15 minutiga, mille tõttu hakati neid müüma eBays mitmekordse hinnaga. Uue albumi nimi tehti teatavaks, kui 20 mustades keepides inimest kõndisid mööda Londonit, neile järgnemas suur hulk fänne ja street team'i liikmeid, käes sildid kirjaga "The Black Parade". Hiljem, kontserdi ajal, kinnitati, et albumi pealkiri on "The Black Parade". Enne kui bänd lavale pidi minema, teatati, et My Chemical Romance ei saa mängida, aga neid asendab "The Black Parade". Pärast algset rahva pahameelt tuli välja, et bänd esineb lihtsalt pseudonüümi all.
2. septembril 2006 pandi My Chemical Romance'i MySpace'i ja PureVolume'i lehtedel üles lugu "Welcome to the Black Parade". Raadioeetris mängiti lugu esimest korda 11. septembril ja selle muusikavideo tuli välja 26. septembril. 15. oktoobriks oli "Welcome to the Black Parade" UK singlite edetabelis esikohal, andes bändile nende esimese esikohahiti.
Album "The Black Parade" tuli välja 23. oktoobril Suurbritannias ja 24. oktoobril Ameerika Ühendriikides.
My Chemical Romance sai palju positiivset ja negatiivset vastukaja. Ajakirja Kerrang! 2006. aasta lugejaküsitluses võitis My Chemical Romance järgmistes kategooriates: parim bänd, halvim bänd, parim album ("The Black Parade"), halvim album ("The Black Parade"), parim lugu ("Welcome to the Black Parade"), parim video ("Welcome to the Black Parade"), parim live-kontsert, parim asi aastal 2006, halvim asi aastal 2006, aasta kangelane (Gerard Way), aasta kelm (Gerard Way) ja seksikaim mees (Gerard Way). Ajakirjas Rolling Stone saavutas "The Black Parade" 2006. aasta parimate albumite edetabelis 20. koha. NME auhindade jagamisel võitis My Chemical Romance 2007. aasta parima rahvusvahelise bändi tiitli.
3. märtsil teatas Iero nende ametlikul kodulehel, et Bob Bryar on lahkunud nende bändist.
Teade laialiminekust (2013)
[muuda | muuda lähteteksti]22. märtsil 2013 teatas bänd oma kodulehel laialiminekust.[1][2][3]
„12 aastat selles bändis olemist on olnud tõeline õnnistus. Oleme saanud käia kohtades, mida enne ei osanud aimata. Oleme saanud näha ja kogeda asju, mida enne võimalikuks ei pidanud. Oleme jaganud lava inimestega, keda imetleme, kellele alt üles vaatame ja – mis kõige parem – oma sõpradega. Ja nüüd, nagu kõigi heade asjadega juhtub, on kätte jõudnud aeg see lõpetada. Täname kõiki toetuse eest, ja et olite osalised selles seikluses.“
– My Chemical Romance
Muusikastiil
[muuda | muuda lähteteksti]Meedias on My Chemical Romance'i muusikat nimetatud alternatiivrokiks, emo'ks, poppungiks ja post-hardcore'iks. Bänd ise on oma muusikat kirjeldanud lihtsalt rokina või "vägivaldse, ohtliku popina", lisaks on nad tagasi lükanud väljendi emo oma stiili kirjeldamiseks.
Bändi sõnul on nende peamisteks mõjutajateks olnud Queen, Thursday, Iron Maiden, The Misfits ja Morrissey / The Smiths. Lapsepõlves huvitusid bändiliikmed õudusfilmidest ja koomiksitest, mistõttu on nende muusikas, laulusõnades ja üldises välimuses elemente fantaasiast, õudusest ja teatraalsusest.
Diskograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Albumid
[muuda | muuda lähteteksti]- "I Brought You My Bullets, You Brought Me Your Love" (ilmus 23. juulil 2002)
- "Three Cheers For Sweet Revenge" (ilmus 8. juunil 2004)
- "The Black Parade" (ilmus 23. oktoobril 2006, USA-s 24. oktoobril 2006 ja Austraalias 28. oktoobril 2006)
- "Danger Days: The True Lives of the Fabulous Killjoys" (ilmus 19. novembril 2010)
Singlid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Honey, This Mirror Isn't Big Enough For The Two Of Us" (2002)
- "Vampires Will Never Hurt You" (2002)
- "Headfirst for Halos" (2004)
- "Our Lady of Sorrows" (2004)
- "Thank You for the Venom" (2004)
- "I'm Not Okay (I Promise)" (2004)
- "Helena" (2005)
- "The Ghost of You" (2005)
- "Welcome To The Black Parade" (2006)
- "Famous Last Words" (2007)
- "I Don't Love You" (2007)
- "Teenagers" (2007)
- "Desolation Row" (2009)
- "Na Na Na (Na Na Na Na Na Na Na Na Na)" (2010)
- "The Only Hope For Me IS You" (2010)
- "Sing" (2010)
- "Planetary (Go!)" (2011)
- "Bulletproof Heart" (2011)
- "The Kids from Yesterday" (2012)
- "Boy Division" / "Tomorrow's Money" (2012)
- "Ambulance" / "Gun." (2012)
- "The World Is Ugly" / "The Light Behind Your Eyes" (2012)
- "Kiss the Ring" / "Make Room!" (2013)
- "Surrender the Night" / "Burn Bright" (2013)
- "Fake Your Death" (2014)
Praegune koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Praegused liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Gerard Way – vokaal (2001–2013, 2019–)
- Ray Toro – kitarr, taustavokaal (2001–2013, 2019–)
- Mikey Way – bassikitarr (2001–2013, 2019–)
- Frank Iero – rütmikitarr, taustavokaal (2002–2013, 2019–)
Endised liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Matt Pelissier – trummid (2001–2004)
- Bob Bryar – trummid (2004–2010)
- James Dewees – klahvpillid, taustavokaal, löökpillid (2012–2013, tuuril 2007–2012)